16 Nhlolanja 2025
NGU ARTWELL SIHWA

GWANDA SOUTH- Kube yingozi makhaza lapho abantu abane bephephe engozini yamanzi ngemva kokufelwa yimota phakathi komfula uMguza esigabeni sakoThibeli. Kubikwa ukuthi uzamcolo otshaye ngaphezulu uze lamanzi amanengi kakhulu okubangele ukuthi athole leyo mota ilokhu iphakathi komfula yasikhukhulwa kodwa abantu bonke basindile. Ingozi le yenzakale izolo emini yantambama nge hola lesine.
Ngemva kokuba imota isicitshie phakathi komfula izihambi seziphumile emoteni zisazama amaqhinga okuthi bengayikhipha njani imota, umfula waqala ukuthela imota yakhukhulwa ngamanzi okudale ukuba abahambi balahlekelwe zimpahla ezibalisa imali, izembatho kanye labomakhalekhukhwini.
Izihambi bezisuka edolobheni lakoBulawayo zisiya enkonzweni eGwanda eSouth esigabeni seSukwe Ku Ward 18. Umtshayeli waleyomota othe unguMnumzana Ndlovu ulandise ukuba imota icitshe phakathi kwebholoho, ngebhadi izulu lisuke lana ngamandla umfula wathela imota yasikhukhulwa ngamanzi.
” Sithe singena ebholohweni imota yangathi iyabanjelwa yinhlabathi yavela yacitsha engicabangele ukithi kungaba yikuphelelwa ngamafutha ngoba abevele esemalutshwane , sithe sisabhoda ngemizi yakuleyi ndawo ukuze sithole usizo lokukhutshiswa imota kwaqala izulu elinengi sithe sisala sifika emoteni sathola imota isikhukhulwa ngamanzi,” kutsho umnu Ndlovu.
Unkosikazi Lucia Mleya obengomunye wezihambi ebezikuleyo mota uthi impahla yabo itshabalele,
” Sisele njee siyithi singelalutho, yonke impahla yethu ebesiyithwele itshabele, izigqoko, imali, omakhalekhukhwini lokunye nje ebesikuthwele sekuhambe lamanzi. Besingakhangelelanga ukuthi izulu lingana kangaka umfula uthele ngesivinini esikhulu okungathatha imota.”
UMleya uqhubeke wathi, “laloba silahlekelwe zimpahla siyabonga nje ukuthi thina siphephile ngoba impilo kayithengwa.”
ULast Ndlovu obengomunye wezihambi kuleyomota uthi uhulumende akangenele emigwaqweni,
“Mina engingakutsho yikuthi sicela uhulumende angenele emigwaqweni ikakhulu kulawa mabholoho adlulisa amanzi ngaphezulu. Sicela alungiswe amanzi adlule ngaphansi lokhu kungehlisa izingozi zamanzi.”
Umtshayeli webhasi ongathandanga ukuziveza obelinde amanzi ukuthi ayentshe uthe ukuswelakala kwamabholoho yikho okubangela ingozi eziningi kakhulu ngakho bacela uhulumende aphathise ngokwakha amabholoho emfuleni, njalo kube ngama bholoho amakhulu ahambisa amanzi ngaphansi.
Uzulu ukhuthazwa ukuba angangeni emfuleni ogelezayo.
𝑵𝒕𝒆𝒑𝒆-𝑴𝒂𝒏𝒂𝒎𝒂𝑭𝑴
𝗗𝗶𝗱𝗬𝗼𝘂𝗞𝗻𝗼𝘄 it pays to advertise with Ntepe-Manama Community Radio. You can contact us on the following details.
𝗖𝗮𝗹𝗹𝘀:0772462909.
𝗪𝗵𝗮𝘁𝘀𝗔𝗽𝗽 0779308003 𝗲𝗺𝗮𝗶𝗹:ntepemanama@gmail.com.
Follow the Ntepe-Manama Community Radio 97.0 Group on WhatsApp:https://whatsapp.com/channel/0029Vab45XdKGGGD1NN4iL3S