28 Nkwekwezi 2025
Ngu Liberty Mutamba

Induna uMathema ye Gwanda North lenduna uSibasa odabuka esigabeni seInsiza batshaya induku phansi besithi abantu abendisa abantwana bebancane kabala zabelo ezigabeni zabo.
Induna zilandela umthetho welizwe othi umntwana kavunyelwa ukulotsholwa, ukuthathwa engaphansi kwetshumi lasificaminwemibili (18).
Bathi umthetho kumele ulandelwe ukuze kuvikelwe intsha ezigabeni.
Induna uMathema iphawule yathi, “lapha esigabeni sami ngithi lizilo ukuba umntwana ende esasemncane.
Lokhu akumelanga kwenzakale emzini wethu. Indawo yakithi ilelitshe eliligugu, njalo lihuga abantu abanengi. Abantu laba akumelanga babulale ikusasa labantwana.
“Nginika ingqobe kubosobhuku okuyibo okumele basukumele phezulu ekuvikeleni intsha yethu,” kubika uMathema.
Induna Sibasa utshele abantu bako Godlwayo ukuba uzaqinisa isandla, kusigwebo kubantu abephuma umthetho.
“Ukuze ngivikele intsha ngizaqinisa isandla kusigwebo ukuze abantu bengahaleli into embi. Kuba buhlungu nxa umntwana wakho umbona esendiswa emncinyane. Amaphupho akhe etshabalala emncane.
“Ngibonga uhulumende ngokufaka umthetho wokuba idombo labancedisa ukulobolisa abantwana bebancane bathola esabo isigwebo,” Kubika induna uSibasa.
Ugatsha lwe National AIDS Council (NAC) luqhuba uhlelo lokuthi Hatshi eSigabeni Sami (Not In My Village) EZansi yemaNdebeleni, uhlelo lolu luza kulandela ukubhaha kokulotsholwa, ukwendiswa lokuzithwala kwabantwana abaleminyaka engaphansi kwetshumi lasificaminwemibili.
Inhlanganiso ye Young People’s Network on Health and Wellbeing (YPNHW) yiyo eqhuqhuzela lumkhankaso.
Okhokhela ugatsha lwe NAC eZansi yemaNdebeleni umnu Mgcini Sibanda uthi bahlomisa ubukhokheli bomdabu ngolwazi ukuze bavikele intsha.
“Ubukhokheli bomdabu yibo obulamandla okuvikela isigaba sethu. Abatsha bavame ukufundisa belaya, ngoba besazi imphumela embi ebangelwa yikwendwa usasemncane. Siyajabula uma inkokheli zomdabu zisukumela phezulu kulu mkakhaso,” Kubika uSibanda.