19 Nhlangula 2025
Ngu Milton Mashasha

Izakhamizi zeWard 11 lo Ward 12 ngaphansi kweNduna uMathe kanye leNduna uKgwatalala zikhala ezimathonsi zicela uncedo kumphakathi ukuba balungiselwe amabholoho ongenelisa ukubasiza ngokulungisa amabholoho.
Ibholoho elisemfuleni uNtswangu leliqamula umfula uPelele duze lamavinkili aweNtalale asesesimeni esibi okungafaka isimo sikazulu engcopheni.
Amabholoho lawo womabili asetshenziswa nguzulu ohamba ngenyawo, inqola, inqola zomlilo lezithwala uzulu nanko amabhasi achapha kweleNtalale esuka eGwanda kumbe esiya khona.Ngemva kokuna kwezulu elinengi nyakenye kwatshiya lawomabholoho esesimeni esibi okokuthi inqola zomlilo sezihamba nzima okungabangela ingozi okufuna kulungiswe izulu lingakani.
Ekhuluma lomsakazo kazulu uRodgers Nyathi ohlala eGungwe ubike ukuba isimo sebholoho eliqamula uNtswangu selitshiya impilo zezihambi engozini.
“Lapho asisela bholoho seliyingozi kuzulu ngoba lilakho ukubangela umonakalo, inqola, uzulu kanye lenqola zomlilo zihamba khonapho yilo elibambanisa uWard 11 lo Ward 12 leli bholoho liqakatheke kakhulu kukanti lezifuyo zinatha amanzi phansi khonapho.
“Uzulu nxa esiya emavikilini,esibhedlela,eNduneni,embukisweni wenkomo kanye labavela kuDistrict eGwanda, inqola zomlilo zikaHulumende ezikaSikomitshi zidlula khonapha,yikho sicela usizo ukuze lilungiswe izulu lingakani.
“Yebo leli bholoho alilungiswanga kakuhle yithi esaziyakhelayo sisenza ngezinto ezingenelanga,siyacela uSikomitshi kumbe uHulumende asiphathise nxa singathola omanjinela lezinto zokusebenzisa okunje ngezamende silungise ibholoho lethu,” kutsho uMnumzana Nyathi.
Ubaba uThuso Nyathi ohlala ePelele esigabeni seNyikanyoro uthe ibholoholo leNtswangu lisiza uzulu.
“Ibholoho leNtswangu liqakathekile kuzulu wonke weWard 11 lo Ward 12, wonke umuntu uchapha khona, impilo isingaba nzima nxa lelibholoho lingadilika ngoba kuyabe sekufuze uzulu asebenzise indlela ende eyeMawaza,” kubika uMnu Nyathi.
Ubaba uJonasi Ndlovu ohlala esigabeni sePumula eNtalale ubike ukuba sekufuna liphakanyiswe lelibholoho amanzi adlule ngaphansi.
“Ibholoho leNtswangu lifuna ukwakhiwa lifakwe phezulu amanzi adlule ngaphansi okufana laleli eliseNtalale emavikilini ngoba nxa amanzi edlula phezulu siqathanisa lobukhulu bomfula lizahlala lidilikile sizahlala silungisa minyaka yonke,” kutsho uMnu Ndlovu.
Umphathisigaba wakoMamsisi eNtalale ubaba uFrank Moyo ubike ukuba amabholoho lawa womabili akuselalutho sekuyingozi kuphela nje kuzulu.
“Amabholoho ethu asemabi akuselalutho ungakhangela eleNtswanga inqola zomlilo sezihamba nzima sebehamba nje ngoba yiwo umgwaqo oqumelayo,selagebheka ladilika kwelinye icela akusahambeki sekukhanya itshebetshebe, inhlabathi kanye lencingo sekulegodi elikulelo bholoho okungabangela ingozi.
“Leli bholoho leNtalale lithwele impilo zabantu inqola zomlilo ezithwala uzulu zicapha khona okubalisela lamabhasi, abantwana besikolo labaya esibhedlela,yikho bakithi sicela uncedo kulabo abangakwanisa ukusisiza silungisa amabholoho ethu kungakabi lengozi njalo lezulu lingakani,yithi esazilungiselayo lawa mabholoho sisenzela ukuhamba kuhle lentuthuko ezigabeni,” kulandisa uMnu Moyo.
UAmon Nare oweNtalale ePumula ongusomabhizimusi uthe ibholoho lifile akusahambeki.
“Thina selesikhalazo njengabahlali beNtalale ibholoho lethu leNtalale lifile akusahambeki seliyingozi,kulapho okuhamba khona inqola zomlilo ezinengi ezinye zivela emadolobheni, yikho silodubo olukhulu sicela uncedo kungaba ngumuntu ozimeleyo ofuna ukusiza loba iKhansili babuye bazobona ukuze basincedisa sicela usizo,” kutsho uNare.
Umama uMthulisi Sibanda ohlala esigabeni sePumula eNtalale ubike ukuba ibholoho leNtalale seliyingozi kuzulu.
“Seliyingozi kuzulu ibholoho leNtalale, inqola zomlilo azisahambi kahle lilakho ukubangela ingozi,sicela ukusizwa kulabo abangasiphathisa ngokulilungisa izulu lingakani singalindi ukuthi kuze kwenzakale ingozi,” kubika uNkosikszi Sibanda.
@ lesego.