03 Ncwabakazi 2025
Ngu Milton Mashasha

Kulandela ukukhonona kukazulu ngokuhlukuluzana ngobulili ugatsha lweWomen Affairs, Community Small And Medium Enterprises Development kweleZansi yasemaNdeleni luqhube umkhankaso weGender based violence (GBV) kuWard 17 eNumber 8 eManama.
Kulumbuthano bekulengatsha ezitshiyeneyo ezibalisela iSocial welfare,Minstry of Health,iZimbabwe Republic Police(VFU), abeOne Stop Centre kanye lababona ngezamabhizimusi amancane(Projects) bengaphansi kogatsha lweWomen affairs.
Ekhuluma kulumkhankaso wokulwisana GBV uNkosikazi Merjury Sikundla Moyo ongu Provincial Development Officer emhlubulweni waseZansi yasemaNdebeleni kugatsha lweWomen Affairs Community Small And Medium Enterprises Development uthi uzulu kafunde ukuzisebenzela, ukuwelelana kwabathetheneyo kanye lokuqakathekisa ukulinganiswa kwamathuba.

“Bantu bakithi asifundeni ukuzisebenzela ngezandla zethu. Akhona amabhizimusi amancane okunje ngokulima amakhowa, ukufuya inhlanzi, ukufuya imbuzi kanye lokunye. Akumelanga silindele ukuphiwa, ukufuzwa. Asifundiseni abantwabethu ukuzenzela hatshi ukuthi bafunde ukuphiwa behleli.
“Akumelanga silinde ukutshelwa ngabakhokheli ukuthi yenzani lokhu, gebha igodi lapha, asizinakaleleni sizicabangele, asisebenzenini.
“Nxa lingahlala phansi libumbane libe lihlekanyana ugatsha lweWomen Affairs luyanikeza imali zokubolekiswa kulabo abafuna ukusungula amabhizimusi amancane kukanti zikhona njalo inhlanganiso ezizimeleyo ezincedisa uzulu ezigabeni ngemali zokwebolekisa ukuze baqala amabhizimusi amancane, bazithuthukise lokuthuthukisa izigaba lelizwe,” kubika uNkosikazi Sikundla Moyo
Uqhubeke esithi kumele uzulu azwisise udaba lokulinganiswa kwamathuba leyi abathi yi50-50.
“Udaba lokulinganiswa kwamathuba kwenzelwa ukuthuthukisa omama emsebenzini nxa kuyikuthi ufundile ulamaphepha wokwenza lowo msebenzi oyenziwa ngobaba kukanti leholo kumele lilingane lelikababa nxa umama ewufundele lowo msebenzi. Izolo ubaba ubesithi engumbalisi umama laye engumbalisi imali yabo ibitshiyana ubaba ehola ephezulu kulekamama iloba bonke belamaphepha befundele umsebenzi okufanayo. Kulapho okungena khona ukulinganiswa kwamathuba hatshi egumeni lakho. Egumeni lakho sekusiya ngenhlonipho wamthatha ngaphi unkosikazi njalo njani,” kulandisa uNkosikazi Sikundla Moyo.
UJoyce Moyo umongikazi oweMinistry of Health esuka esibhedlela esikhulu eGwanda Provincial Hospital ubike ukuba uzulu ohlukumeziweyo kaphange agijimele esibhedlela.
“Siyaxwayisa ukuba labo abahlukumeziyo baphange bagijimele emtholampilo phakathi kwamalanga amathathu okuthiwa ngesilungu (within 72hrs) ukuze bancediswe kungakabi lengozi.
“Nxa uhlukumeziwe sihle siphange sikuhlole igcikwane leHIV/AIDS lokuthi usuzithwele kumbe hatshi. Phakathi kwaleso sikhathi ese72hrs kuyavikeleka imikhuhlane lalabo abayabe belokuzithwala.
“Siyakhuthaza njalo omama bakhangele abantwana ngoba labo balakho ukuhlukunyezwa. Yikho kuyadingakala ukuthi bananzelele ikakhulu nxa bebagezisa. Kuba lula ukubona ukuthi kulokunye okubi emntwaneni. Abantu abananzelele lapho abatshiya khona abantwana. Kukanti siyahlola njalo imvukuzane yesibeletho kungela mbadalo,” kubika uNkosikazi Moyo.
UChristina Ndlovu onguCommunity Development Officer kugatsha lweWomen Affairs uthe ubuyanga lokuhlulumezana kuhamba ndawonye.
“Asilimeni senze izivande sifundise labantwana ukusebenza. Sikhuthazane ukwenza oqogelela njalo sibumbe amaqembu ukuze senelise ukuthola imali zokusungula amabhizimusi amancane.
“Kule Development Fund okuyisikhwama sabomama bodwa kuzokuba leZimbabwe Community Development Fund okuyisikhwama sabomama labobaba kukanti kuleWomen’s bank encedisa umuntu ezimele kumbe njalo omama labobaba.
“Ngiyakhuthuza ukuthi singavumeli ubuyanga lokuhlulumezwa, kasisebenzenini ndawonye, sisuthe, siphile ndawonye sibelempilo elokuthula,” kutsho uNkosikazi Ndlovu.
UElaine Sarudzai Mudadi oweOne Stop Centre uthi uzulu kabuye kuOne Stop Centre ukuzothola usizo alufunayo.
“Uma sikhuluma ngeOne Stop Centre sitsho ukuthi inhlanganiso ezinengi zitholakala ndawonye ngaphansi komthunzi munye, nxa udinga iSocial welfare uyayithola, iOne Stop Centre, iVictim Friendly Unit, Ministry of Health, Counselors, Amagqwetha kanye labozomthetho wonke amahofisi ayatholakala kuOne Stop Centre kusitsho ndawonye,” kubika uNkosikazi Mudadi.
UJonah Gondo oweZimbabwe Republic Police ekuPronvincial Victim Friendly Unit enguCo-ordinator kweleZansi yasemandeleni uthi ihofisi yabo ikhona kundawana zonke zelizwe.
“Amahofisi ethu atholakala kundawana zonke zelizwe. Uzulu kabuye ukuzomangala nxa ehlukumeziyo, bengesabi, silemfihlo kukho konke esikwenzayo, siyaxwayisa abantu bengagcini indaba zokuhlukumezwa ngoba kudalwe yisihlobo asihambeni ukuyomangala,” kutsho uGondo.
UNkosikazi Sipho Maposa owegatsha lweWomen Affairs enguDistrict Development Officer esiqintini seGwanda uthi abantu abahambe bayodinga usizo ukuze bancediswe.
“Siyaxwayisa uzulu emakhaya obaba labomama abahambe bayoncediswa ngoba ayisikho ukuthi abomthetho bayabopha nje kodwa bayacubungula baxwayisisa banikeze izeluleko lemfundiso esingathi ngesilungu yiCounselling njalo siyaxwayisa lozulu omama abahambe ukuyahlola imvukuzane yesibeletho kungela mbadalo hatshi ukuthi ulinde kuze kufike isibanga esibi esithi (yistage 4) yemvukuzane,” kubika uNkosikazi Maposa.