02 Mfumfu 2025
Ngu Liberty Mutamba

Abalimi be Tuli-Makwe Irrigation esesiqintini se Gwanda bamadolo nzima ngemva kokuqamuka kwezulu, ebelilomoya elibulale ingqoloyi ebesikhangelelwe ukuvunywa.
Isiphepho lesi siqhamuke ngoMvulo, sitshiye lezinye izilimo zifile. Abalimi bathwele imikhono ekhanda ngoba besebekhangelele ukuthola isivuno sengqoloyi kunsimu yabo engamatshumi ayisikhombisa (70ha).
Izithukuthuku zabalimi ziqedwe yisiphepho esitshaye imizuzu engamatshumi amane lanhlanu (45′). Isiphepho ebesihamba ngesiqubu esikhulu sidilize indlu eziphakathi kwaleyo Irrigation, nangu Rebecca Khabo.
“Besesikhangelele isivuno esihle lapha, kodwa isiphepho lesi sisikhiphe ukudla emlonyeni. Kubuye izulu elilomoya omkhulu labulala ingqoloyi yethu ebesikhangele ukuthi lonyaka sizatshaya inala,” kubika uKhabo olima eTuli-Makwe.

Umgcinisihlalo we Tuli-Makwe Irrigation umnu Loiuse Ncube uthi bazwa ubuhlungu ngenxa yalesosehlakalo.
“Sizwa sifuthelwa ngesehlakalo leso ngoba besesi khangelele ukuthi sizavuna senelise ukuziphilisa lokugcina abantwana. Besesithenge lamafutha okuba asincedise ukuthela emtshineni ozavuna. Sithwele imikhono ekhanda ngoba lomumbu, lezinye izilimo zilimale kakhulu ngesiphepho lesi,” kubika uNcube.
Umlimisi we Tuli-Makwe Irrigation Talent Machaka ubike ukuba ingqoloyi engadlula amatshumi amahlanu ifile ngemva kwesiphepho.

“Lapha besilime ingqoloyi endaweni engadlula ama hectare angamatshumi ayisikhombisa (70ha) kodwa ngemva kwaleso siphepho sesingathola isivuno kundawana engama hectare alitshumi (10ha)” kutsho uNkzn Machaka.
Abalimi be Tuli-Makwe Irrigation banikwe ingqobe ukuba babhadalele izilimo zamo kuma khampani omshuwalensi ukuze bethole inzuzo uma behlelwe yingozi enjengale.
Osabambele isikhundla sikamsekeli womqondisi kugatsha lwabalimisi kwele Zansi yemaNdebeleni uMnu Bhekilizwe Ncube uthi umonakalo oseTuli-Makwe uyesabisa njalo abalimi kumele bathathe umshuwalensi ukuze bathole usizo ngemva komonakalo.
“Umonakalo ose Tuli-Makwe umkhulu kakhulu njalo njenge sigaba se Zansi yemaNdebeleni simadolo nzima. Lonyaka njenge siqinti silime ingqoloyi engange 3 600ha kukanti nyakenye besilime 2 500 ha. Isiphepho lesi sesiyehlise inani lesivuno ebesilikhangelele njenge sigaba se Zansi yemaNdebeleni.
Isiphepho yimvelo ekhona engavela loba yisiphi isikhathi ngokunjalo abalimi sibaxwayisa ukuthi bafake izilimo zabo ngaphansi komshuwalensi. Ukuze nxa bengehlelwa yisehlakalo esinje benelise ukuthola okuncane,” kubika umnu Ncube.
Isiphepho lesi sitshiye abalimi be Arda Maphisa labo bemadolo nzima.—𝑵𝒕𝒆𝒑𝒆-𝑴𝒂𝒏𝒂𝒎𝒂𝑭𝑴