05 Lwezi 2025
Ngu Liberty Mutamba

Selokhe wangena kuqembu le CARG uPatricia Dube uvuka ekuseni esenza imisebenzi yangekhaya, loba igabha lakhe lamaphilisi selisiya phela uDube kagqizi qhakala ngoba esazi ukuba amaphilisi azamlanda ngekhaya.
ICommunity Art Refill Group (CARG) luhlelo olwavulwa yinhlanganiso yeNational AIDS Council ukuba abantu abaphila legciwane le HIV/AIDS benelise ukungena kumaqembu lapho abazabe bephathisa ingwalo zabo ekilinika ukuze bathole amaphilisi besemakhaya. Uhlelo lolu luletha imfundiso enengi kubantu abaphila legciwane leHIV/AIDS ukuba baziphathe njani.
UDube ngumuntu ohlala buqamama lekilinika yakhe iMatjinge kwele Bulilima uthi uhlelo lwe CARG lumnceda kakhulu kumango ayabe ezawuhamba esiya thola amaphilisi.

“Ngihlala buqamama lekilinika, selokhe ngangena kuhlelo lwe CARG angisathwali nzima ngoba ngiyanika omunye ingwalo zami ayengithathela amaphilisi. Kuqembu lethu silitshumi ngakho siyabe sitshintshana ukuthatha amaphilisi. Thina sithatha ngemva kwenyanga eziyisithupha.
“Akusafani lakudala lapho ebesitshona sitshaye udwendwe lapha ekilinika. Uhlelo lwasinika ingqobe njoba kuqembu sesibambene, sicabanga ukuthi iqembu lethu lingasinika inzuzo uma singaqogelela imbijana sibe siphosela esitsheni, kusasa singavuka sile project engasithuthukisa,” kubika ugogo Dube.

UNeliso Mpofu oweSinozi uthi ukuhamba amahola amabili esendleleni besekumthwalisa nzima ingakho bekumudla esikhwameni.
“Ekhaya lase Kilinika kulomango, uma sekumele ngizothatha amaphilisi bengicabanga kakhulu. Kuthi lomango lo ukuhamba bekungiqeda esikhwameni. Ngithe sengingene kuhlelo lwe CARG ngibona umthwalo sunganeno. Ngokungena kuhlelo lolu, sekule nhlelo zokulima esesingene khona ukuze singahlaleleli izandla. Siyadobha imbijana ukuba nxa sekumele ugade uye Plumtree District Hospital kumbe sulohlupho asisathwali nzima,” kubika uMpofu.
IMatjinge kilinika ilamaqembu alitshumi lane amaqembu la, ayabe elabantu abatshumi kusiya kutshumi lanhlanu. Okhangele amaqembu lawo uNkosikazi Nonhlanhla Bhebhe (29) uthi bayakhangela njalo ukuba ibanga legcikwane limi njani kubantu abakuqembu.

“ICARG iyakhangela ukuba umuntu unatha amaphilisi ngesikhathi njalo uwathatha ngendlela yini. Sikhuthaza abantu ukuthi bakhangele ukuba igciwane liyabe limi njani emzimbeni ( Viral load). Ukuthi abantu bebethumela ingwalo kwenza umsebenzi wabo mongikazi ubelula njalo udwendwe ulusabi khona. Abadala abasacabangi kakhulu ngezimali zokugada. Sibanika njalo izifundo zokuba benathe sikhathi bani amaphilisi lawa, lokudla ukuthi badle ukudla okulohlonzi,” kubika uBhebhe.
KuMasendu, kuvamile ukubona ontanga bengaphansi kwesihlahla beqhuba inhlelo ze Sister-2-Sister lapho abayabe befunda ukuba bezivikele njani kugciwane leli.
“Siyafundiswa ngenhlonipho, amalungelo lokuba sizivikele njani ukuze singatholi igciwane leli. Njengabo ntanga akumelanga singene emacansini sisase bancane. Imfundiso nxa siyinikwa ngosontanga iyasincedisa kakhulu ngoba senelisa ukutshelana iqiniso singatshayi inja sifihla umphini. Namhla sesikwazi ukuba singaqilibezelwa ngabafana,” kubika osakhulayo uNosizi Ndlovu.
Ubukhokheli besigaba buthi ontanga bakhanya belentshukutsha yokuba bangaziboni bebanjwa ligciwane leli, nangu uSobhuku Herman Nyathi.
“Ontanga ngivame ukuba bona beqhuba inhlelo zabo lapha eze sister to sister bekhanya belesifiso sokuba bengabanjwa ligciwane leli. Njengesigaba sibatshayela ihlombe njalo sibanika usekelo ukuba beqhubekele phambili ngoba sifuna ukuzwa ukuba indawo yethu ibalwa kuzinto ezinhle hatshi indaba ezitshwaqisa umzimba. Ontanga yibo abathwele ikusasa lethu njalo nxa sibabona beqhuba inhlelo ezinje, sikhangelele ukubona utshintsho endaweni yakithi.Ontanga bengathola ulwazi bebekwazi ukuhlonipha imizimba yabo inani lingehla,” kubika uNyathi.
Inhlelo lezi iCARG, Sister2sister, Hatshi esigabeni Sami zinhlelo ezasungulwa yi NAC ukuze zilwanisane legciwane le HIV lokwendiswa, ukuzithwala kwabontanga besesebancane.

