05 Lwezi 2025
Ngu Liberty Mutamba

Ugatsha lwe National AIDS Council lubika ukuba iBulilima le Mangwe yizo ezilezibalo eziphezulu kugciwane le HIV/ AIDS, lokhu kubangelwa yikuthi abantu abathatheneyo bayayehlukala kukanti abanye abasemendweni bahlala bodwa omkabo bephetsheya kwelizwe.
Ukutshiya ontanga, bebodwa bezibusa lakho kukhwezela ukumemetheka kwegciwane. Kukanti kulabanye abachapha umngcele okungekho emthethweni labo bavame ukuthwala igcikwane leli.
Lokhu ngokunye okwenza izibalo zokumemetheka kwegciwane libe ku 17. 6 percent esiqintini seBuilima. Lezi zibalo ezihlasimulisa umzimba zedlula ezelizwe lonke jikelele lona eliku 10 percent nxa kukhangelwe indaba zegciwane leli.
Umnu Ronald Hanyane okhangele isiqinti seBulilima kugatsha lwe National AIDS Council ubika ukuba indaba zemendo ephelela emoyeni ikhwezela igciwane leli kulowo mhlubulo.
“Esiqintini sethu indaba zabantu abathatheneyo ezibuya ziphelele emoyeni ziyenza izibalo zethu zokumemetheka kwegciwane zibe phezulu. Abantu laba nxa besiya emacansini abavamanga ukuhlolwa lokhu kuhle kumemethekise igciwane ngamandla. Amadoda amanegi asebenzela phetsheya, thina singcelelane leBotswana obaba abanengi baphetsheya omama bayabe besele ngapha. Ibanga elibaphakathi kwabantu laba lisuka libeyingozi enkulu,” kubika uHanyane.
Umoya lo kukhanya uvunguza lakubontanga nanko pela abantu abaleminyaka engu15-19 yrs labo bekulezo zibalo.
“Abantwana abancane sinanzelele ukuthi lokhu besayengeka ngomdumo wabo ‘Malayitsha’ otsheketsha labanye nje abantu abale mali. Inengi basuka bengeke emacansini bengahlolwanga njalo bengazivikelanga,” kubika uHanyane.
Isiqinti seBulilima silabantu phose abangu 11 000 abaphila legciwane leHIV.
EMangwe lakho igciwane leli lokhu lisethusa, nangu uNkosazana Elenny Mpofu oqoqa inhlelo zakuleso siqintini.
“Indaba yokuhlukana kwabathatheneyo idlala indima enkulu, abantu laba bengaqhelelana basuke bengasazivikeli ikakhulu kwezemacansini. Ontanga labo bafuqwa yindlala ngoba basuke bethathwe ludumo lwabantu abalezimali. Abantu labo bayaba yenga bengene labo emacansini bengazivikelanga,” kubika uMpofu.
Ugatsha lwe National AIDS Council luxhasane lengatsha ezehlukeneyo benza imizamo eminengi yokuba uzulu uyazivikela kugciwane leli. Kuthi labo asebephila legciwane benelise ukuthola amaphilisi lokuba iViral load ingakhweli.

