28 Lwezi 2025
Ngu Liberty Mutamba

Bahlala bethwele amathumbu ngezandla abaphila ngokuthengisa imizimba nanko phela bevame ukuhlaselwa, ukudwengulwa ukuqilibezelwa ngabantu abathenga leyo mizimba.
Abantu abathengisa imizimba bavame ukutholakala kundawo ezile mali ethe xaxa okubalisa lapho okwenjiwa khona ilitshe eligugu. IBeitbridge ngezinye zalezo ndawo.
Uma lingena kunina, sekuyinhlayenza endaweni yeDulivhadzimo ukubona abathengisa imizimba beludwendwe kulelo lokitshi beqala ukuthengisa.
Bayabe beveze amathanga azakhanga abesilisa ukuba bezothenga. Ngemva kwemiduli sekumele kuqhutshwe ibhizimusi yilapho okuqala khona inkathazo.
UCharlene Maseya seleminyaka embalwa eqhuba umsebenzi lo njalo thi baya qilibezelwa.
“Umuntu uyabuya efuna isikhathi esifitshane sivumelane, kodwa uma sephakathi sesebenza isikhathi eside. Uma ngisithi engezelele imali, yikho lapho okuqala khona inkathazo. Malanga lawa sesibanengi ingakho intengo seyayehla, isikhathi esifitshane senza ngeR30 siyabe sikhangelele ukuthi kungadluli imizuzu eyisitshiyagalombili. Basuka basiqilibezele, lokhu kwenza umsebenzi wethu ube nzima,” kutsho uMaseya.
ULydia Ngwenya uthi waqala ukuthengisa umzimba eleminyaka elitshumi lanhlanu(15) ese bhawa edinga imali yokuziphilisa, sewake wagwazwa, wadlwengulwa yilabo abathenga umzimba wakhe.
“Ngaqala ukuthengisa umzimba ngisemabhawa eGwanda, ngibona abanye bethengisa lami ngahugeka ngabayingxenye yabo. Kwaqala konke kuhamba kuhle ngaze ngafika kusimo soku dlwengulwa, lokugwazwa ngomunye obefuna ukuthenga umzimba wami.
“Lokhu ngokunye okwenza umsebenzi wethu ubenzima. Ngiyafisa ukuwutshiya kodwa phandle komile angila lapho engangiqonda khona,” kubika uNgwenya.
Edolobheni leBeitbridge inhlanganiso ye North Star Alliance esebenza ixhasane le ngatsha zikahulumende ezikhangelane lezempilahlake ibika ukuba ngenyanga bahambisa amajazi omkhwenyana afika 12 000. Okhangele inhlanganiso le, uNyarai Shumba uyaphawula.
“Abantu abaphila ngokuthengisa imizimba sebebaneni kulumhlubulo, lokhu kwenza sikhiphe amajazi omkhwenyana afika ku12 000 ngenyanga. Abantu abaphila ngokuthengisa umzimba labatshayela imota ezinkulu (truck) sivame ukuthi sibaqakathekise ngoba basengozini enkulu yokubamba/ yokubanjwa ligciwane leli. Siyaba fundisa njalo ukuthi beziphathe njani, njalo behlale besondela emtholampilo ukuthi bancediseke,” kubika uShumba.
IZansi yemaNdebeleni lokhu ikhokhela uma kubalwa izibalo zabantu abaphila legciwane leli.
Okhokhela ugatsha lwe National AIDS Council (NAC) eZansi yemaNdebeleni uMgcini Sibanda uthi okwenza izibalo lezi zande zibangelwa ngomandawo abahamba bedinga indawo ezingcono zokuphila.
“Izibalo zinengi kithi ngoba kulendawo ezinengi ezilemali ethe xaxa, yizo ezihuga abantu ukuthi bezosebenzela/ bezodinga ngapha imali. Abantu abaphila ngokuthengisa imizimba ngeke ubathole kundawo ezingela mali. Kulabantu abachapha imingcele besiya phetsheya kwelizwe bengela ngcwadi abacina sebephila impilo ka ‘Masihlalisane.’
Njengo gatsha lwe NAC siqhuba inhlelo ezinengi zokuba izibalo lezo zibe nganeno,” kubika uSibanda
Lonyaka iWorld AIDS Day izathakazelelwa ngeviki ezayo Mpalakazi 1, eMzingwane High esiqintini seUmzingwane ngaphansi kwendikimba ethi,’ Overcoming disruption transforming AIDS response.’

