16 Mbimbitho 2025
Ngu Jonah B Moyo

(Esandleni Sokudla -Cllr Holokile Matjaka ehlanyela isihlahla)
KAFUSI– Inhlanganiso ye Brethren In Christ Compassionate And Development Services (BIC-CDS) ihlanyela izihlahla ezingalikhulu lambili(102) eKafusi ukuze balwise ukuguquka komkhathi kanye lokuthuthukisa leyo ndawo.
Sekulokuguquka komkhathi umhlabawonke jikelele osekudale ukuba kube lendlala enkulu ikakhulu elizweni leZimbabwe. Ukuguquka komkhathi sekwenze ukuba amadamu angasagcini manzi, izikotsho ziphela amanzi izizalwane zithwala amagabha avuzayo ngokuswela amanzi izifuyo zicuba.
Inhlanganiso yeBIC-CDS ibone kungumlandu wabo ukuba labo baphatheke ekulwisaneni lokuguquka komkhathi ngokuhlanyela izihlahla ukuze kuncede ekubiseleni umkhathi esimeni sakudala.
Inhlanganiso leyi ikhangelele ukuthi ezinye zezihlahla abazihlanyelileyo ezezithelo ezama Olenji (Orange) zizancedisa ekuthuthukiseni indawo ye Kafusi Dam lokuthuthukisa abesimame labasakhulayo.
Ngesikhathi sekuhlanyelwa izihlahla uMnu Thando S. Mpala okhangele ngeze mvelo ukhulume kabanzi ngokuqakatheka kokuhlanyela izihlahla, ethinta indima yokuthi lezo zihlahla zizancedisa ekulungiseni ukuguquka komkhathi.

“Namhlanje sihlanyela izihlahla ukuze sibe lekusasa ekhazimulayo. Sibuthene lapha sonke sihamba ngendikimba ethi ‘isihlahla namuhla, iganga kusasa’. Asinakekeleni izihlahla lezi ukuze zikhule sibe leganga kusasa silwisa isimo somkhathi osukhona ukuze ubuyele esimeni semandulo, izizukulwane zibe lekusasa ekhazimulayo,” kutsho uMpala
UMnu Mpala uqhubeke esithi kuqhakathekile ukuhlanyela izihlahla elizweni lakithi.
“Ukuhlanyela izihlahla akuso kucecisa ilizwe lethu kodwa ziyasincedisa njenge lizwe, izinyamazana ziyathola umthunzi, zivikela lokugugudeka komhlabathi loku sinekeza umoya esiwuphefumulayo
“Izihlahla lezi zizasincedisa njalo ekusithuthukiseni njengesigaba zinikeza amathuba okwenza imali ngokuthengisa izithelo ezivela kulezi zihlahla esizihlanyela namuhla lapha esigabeni seKafusi Dam,” kutsho uMpala.

UMpala ukhuthaze izakhamizi labantwana beskolo ukuthi bathelele izihlahla ukuze zingafi.
“Ngilitshiyela ingqobe zakhamizi ze Kafusi Dam, asiziboneni sibumba amaqembu wokubuya sizothelela izihlahla zethu ukuze zingafi. Abantwana beskolo lathi asikhuthaleni ekutheleleni izihlahla zethu ukuze kusasa sithole inzuzo esuka ezihlahleni zethu. Lezi zihlahla umasingazigcina kahle kusasa zizazithola sesilezivande. Abazakwanisa ukugcina isihlahla sabo sizabuya lezinye sibanike bayehlanyela emakhaya abo lemasimini,” kutsho uMnu Mpala.
Silokhu sithakazelela inyanga yabomama i BIC-CDS iyaphatheka layo ukujabuleleni inyanga yabomama lamankazana, ihlanganisa lohlelo lwabo lokuhlanyela izihlahla.
UNkosikazi Smilosenkosi Ndlovu okhangela ngamalungelo abantu, ukhuthaze omama ukuthi baphatheke kumisebenzi eyayivame ukuthi ngeyabobaba.
“Namhlanje silapha sonke obaba labomama sizohlanyela izihlahla ngijabula kakhulu ukubona omama lamankazana kuyibo abagcweleyo ukudlula obaba. Lokhu kutshengisa ukuthi omama labo bayaphatheka kunhlelo ezinje. Ngokunjalo ilanga lika Mbimbitho 08 minyaka yonke lilanga elithakazelwela ngumhlaba wonke jikelele kuhlonitshwa njalo kuthakazelelwa imisebenzi yabo,” kutsho umaNdlovu.
Ukhuthaze omama lamankazana ukuthi bengahlali ekhaya belinde omkabo ukuthi bebathengele amatamatisi.
“Kini lonke bomama lamankazana, ngilitshiyela umlandu omkhulu phakamani libeyingxenye yohambo lokuthuthukisana ngemisebenzi yezandla ukuze kusasa lizithole likwanisa ukuzithengela okunye kokudla okudingeka enzindlini zenu
“Sesihlanyelile izihlahla asizigcineni kahle zikhule sikwanise ukuyathengisa izithelo emikambo sizitholele imali singabisicela obaba ama 10 rand ngoba labo bafuna umuntu okwanisa ukuzicabangela ukuthi angadinga njani imali, asiphakameni zimbokodo,” kutsho umaNdlovu.
UKhansila ka ward 16 uMnu Holokile Matjaka uthe uhlelo lolu luzaphathisa ekulwiseni ukuguquka komkhathi lokuthuthukisa isigaba sakhe.
“Ngizwa ngilokuthokoza kakhulu ukuthi Inhlanganiso ye BIC-CDS ikhethe isigaba sami ukuthi bazosinika izihlahla sihlanyele, lezi zihlahla azisoze zacecisa indawo yakithi kodwa zizaba yimfundiso ebantwaneni bethu ukuthi ukuhlanyela izihlahla ezigoqela lezezithelo kuyancedisa ukulondolozeni iganga lakithi njalo silwisa ukuguquka komkhathi,” kutsho uKhansila Matjaka.
Ugcizelele wathi izihlahla ezihlanyelwe eKilinika yeKafusi zizanceda lezigulane.
“Ikilinika leyi iyamukela wonke umuntu akukhethekile ukuthi ubulawa yiwuphi Umkhuhlane, abanye bayabuya ukuzobeletha lapha. Izigulane zethu zizathola umoya ohlanzekileyo wokuphefumula njalo bethola izithelo zokudla beqinisa amasotsha omzimba
“Ezinye zezithelo zizathengiswa emkambo ukuze leyi ndawo ithuthuke njalo lezakhamuzi zithole ukudla okupheleleyo emakhaya. Njalo umakungenzeka kube lesivunguzane amazenge lezindlu akusoze kwathathwa ngumoya ngoba izihlahla lezi zizabamba umoya,” kutsho uMatjaka.—𝑵𝒕𝒆𝒑𝒆-𝑴𝒂𝒏𝒂𝒎𝒂𝑭𝑴