12 Nkwenkwezi 2026
Ngu Liberty Mutamba

Ilizwe le Zimbabwe lele Botswana sebeqinise ubudlelwano nanko ele Botswana selinike imithi engu 100 000 yokuthi abafuyi benelise ukuvikela inkomo zabo kumkhuhlane we Foot and Mouth.
Ubudlelwano lobu sebubone inkomo ezifika 93 phesenti eZansi yemaNdebeleni zivikelwa kulumkhuhlane.
Izansi yema Ndebeleni ingcelelane lelizwe le Botswana okuvame ukutshiya inkomo zakulumango zisengozini yokuhlaselwa ngumkhuhlane lo.
Phambilini ezinye inkomo bezichapha zisiya kweleBotswana kuthi leze Botswana zibuya kuleli lokhu kwenze ukuba umkhuhlane lo umemethetheke ngamandla.
Emangweni we Matobo le Mangwe kubavame ukubonakala inyamazana zendle ezinye ziyabe zithwele lumkhuhlane ubusungena kuzifuyo.
Umqondisi we Veteriany Service ezansi yemaNdebeleni uDr Enart Mdlongwa ubike ukuba uhlelo luyancedisa kakhulu esigabeni lesi.
“Ilizwe leBotswana lasinika imithi (doses) engu 100 000 ukuthi senelise ukulwisa umkhuhlane lo owe Foot and Mouth kulesisigaba. Iziqinti ezine eMatobo, Gwanda, Mangwe le Beitbridge yizo ezangena kulolu hlelo. Sesenilise ukwelapha inkomo ezifika 93 phesenti.
“Indawo yakithi ingcelelane leBotswana njalo siyabonga uhulumende we Botswana ngokubambisana lathi ekulwiseni lesisifo sibona kuyinto enhle kakhulu.Umkhuhlane lo, uyakwanisa ukuhlasela amazwe la, ingakho ukuqinisa amasotsha omzimba kunkomo lezi kuyenza ukuba amazwe laa avikele imfuyo yabo.
“Esigabeni sakuqala senelise ukunika umuthi lo kunkomo phose 93 phesenti ingakho oseleyo sizazama ukuthi sikhangele eziseleyo ukuze lazo zinganyenyelelwa ngumkhuhlane lo,” kutsho uMdlongwa.
Ilizwe leBotswana litshengise ukubonga ngobudlelwano obukhona kumazwe la, amabili. Lithembise ukuba ubudlelwano lobu buzaqhubeka busiya phambili. Nangu uBanabotlhe K Mello odabuka eEmbassy yase Botswana echaza ngokugcweleyo.
“Ubudlelwano bethu le Botswana butshengisa ukuba lokhu buqhubekela phambili. Umkhuhlane lo we Foot and Mouth ngeke sithi uhlasela iZimbabwe kuphela ukhona nje kuZansi ye Africa ingakho ukubambisa yikho okungenza ukuba sinqobe.
“Sibonga ukuba abantu be Veteriany Service basenze ngokuzikhandla ukuthi bencedise abafuyi ukuze sivikele kumkhuhlane. Sibonga ukwamukelwa kulesisigaba njalo sizaqubeka sisebenza lo hulumende we Zimbabwe,” kubika uMello.
Ezansi yemaNdebeleni inengi liphila ngokufuya lokulima ingakho ukufuya kuligugu kubantu bakulumango. Ngaphansi kwaloluhlelo eZansi yemaNdebeleni sekuvikelwe inkomo ezingu 72 000 kulumkhuhlane. Abafuyi bakhuthazwa ukuba basebenze labe Veteriany ukuze bevikele inotho yabo.

