Ngu Liberty Mutamba

MZIMUNI-Kulesaga esithi ithendele elihle ngelikhala ligijima, isaga lesi sichaza kuhle inyathelo eselithethwe ngabantu be Gwanda North akade sebethwele amagabha avuzayo ngokutshontshelwa izifuyo, nanko phela sebethethe isinqumo sokuvula iGwanda Anti-Stocktheft Association ezafikela inotho yabo.
IGwanda Anti-Stocktheft Association (GASTA) le izavikela abantu beGwanda North (Amatshetshe Amahle) ekutshontshelweni izifuyo ezibalisa inkomo, babhemi, imbuzi, inkukhu. Kubikwa amasela avulela inkomo ebusuku njalo bethembise abanikazi bemfuyo ukubatshaya lokubagwaza.
Izakhamizi ze Starnmore, Polite, Mahlokohloko Manonkwe line sezibumbe iqembu le GASTA ezakhangela ukuba imfuyo uyavikelwa kuleyondawo. Isinqumo lesi siza ngemva kokuba izakhamizi sezitshontshelwa imfuyo malanga wonke.
Izakhamizi zibika ngenhliziyo ezihlubungu izehlekalo esezivamile emizini yabo nanko amasela esenelisa ukuvula izibaya etshontsha imfuyo . Ugogo Roda Dube oyisikhamuzi seManonkwe echaza kabanzi ngalezizehlakalo,
“Isela langena emzini wami langitshontshela izifuyo sami. Okwangizwisa ubuhlungu yikuthi ngumakhelwane wami. Esigabeni sithwele nzima ngoba amasela sihlala lawo lapha abanye ngabathengisa inyama yenkomo ngezinkonxa. Ngikhumbula kweyinye ikhisimusi ngithola inkukhu yami isitshontshiwe umuntu waphika wemiba phansi. Sithwele nzima kulumhlubulo ngenxa yamasela la. Okunye esikubona la, yikuthi sekugcwele abantu abanengi esingabaziyo njalo asisakwazi ukuthi indaba enje, iphathwa njani,” kubika uDube.
“Indaba esihlangana layo yokuthi inkomo ezilahlekileyo( Amatimela) acina ethathwa ngama sela. Ngike ngabalenkomo ebilahlekile ngayibika kusobhuku kwabuya undoda ezoyithatha esithi ngeyakhe, lami njoba bengisazi ukuthi inkomo akusoyami ngamnika. Kwahlala isikhathi omakhelwane bengincweba indlebe ukuthi umuntu ohethe inkomo bekulisela njalo akusoyakhe,” kutsho ubaba uNdlovu.
Umgcinisihlalo we GASTA ekhangele iDiaspora umnu Victor Vodloza uthe kungumlando omkhulu weGASTA ukuvikela imfuyo yabantu nanko phela imfuyo, ilibhanga labantu abanengi kulumhlubulo.

“Abantu be Gwanda North (Amatshetshe Amahle) abekhala ngokuthi imfuyo yabo ithathwa nsukuzonke njalo badinga ukuncediswa yi GASTA ukuthi ubusela bube nganeno njalo buphele. Sebebumbile inkokheli eziza khokhela iGASTA thina besizoba phakulela ulwazi. Ngithabile ukuthi inkokheli zigoqele abatsha abadala kanye labo mama. Ngilthemba ukuthi bazabamba umsebenzi kuhle bevikele izifuyo zabo. Ukuthi emzini Mzimuni sekukompunzi edla emini ngenxa yamasela asikuvumeli,” kubika uVodloza.
Iline yinye layinye ikhethe abantu abayisikhombisa abazabe bencedisa umphatho ozabe uhlasela amasela kuleyo ndawo. Umgcinisihlalo we Matabeleland South Anti-Stocktheft Association umnu Priviledge Ntizhila ubike ukuba umthwalo wabantu be Gwanda North suzabanganeno.
“Nginanzelele ukuthi abantu bebelovalo ngoba besesaba amasela. Abantu bebebona abantu bethwele inyama ngezinkonxa. Ikanti abanye bebebonwa eqhuba inkomo izakhamizi zitshedele emuva ngoba besesaba.Ukuvulwa kwe GASTA ngibone kubanika ithemba lamadlabuzane ngoba besazi ukuthi iGASTA ingesula inyembezi zabo. Ngilokholo ukuthi ukubuya kwethu lapha kuzaletha isisombuluko ngoba phambilini imizamo yabo ibiphelela emoyeni. Ukunika abantu ithuba lokuthi bakhethe inkokheli kubanika igunya lokuthi bekhethe abantu abazaletha utshintsho lathi njengenhlanganiso silethemba ukuthi inkomo, obabhemi, imbuzi, inkukhu zizavikelwa,” kubika uNtizhila.
Abantu kulindawo bafundisa abantwana ngezifuyo ingakho ukubatshontshela inotho yabo kubulala ingqubukela phambili lentuthuko endaweni le, UTshalimani weGwanda Rural District khansili njalo encedisa kuGASTA uCllr Mphathiswa Ncube uthi ubusela bemfuyo kumele buphele.
“Intuthuko iqala ekhaya ikhule ingene esiqintini ikhule ingene lase sigabeni amasela afaka umgoqo ngokutshontsha singakhangela ngelihlo elibanzi kubulala ingqubukela phambili kundawo yonke jikelele. Ukubona abadala bengesenelisi ukubhala indleko zesikolo ngenxa yamasela yinto okumele iphele kulindawo.
“Ngiyajabula nxa abantu bakulindawo bekhethe ukusebenzisana leGASTA ngoba balembali enkulu yokuthi bethole imfuyo kumasela. Sifisa isigaba sithuthuke abantu bengadleli evalweni ngenxa yobusela ingakho ngithi umsebenzi kumele uyephambili sibone impumela yalumsebenzi,” kubika uCllr Ncube.
IGASTA ithembise abantu base Gwanda North ukuthi basebenze lamapholisa ukuze kubelula ngoba bona abalamandla okubopha amasela. IGASTA ilobudlelwano obuhle lelizwe le Botswana ngemva kokuthola imfuyo yabo ebitshotshwe ngabantu bakuleli. Umsebenzi we gatsha awupheleli kumfuyo kuphela nanko bencedisa omama abahlutshwa ngamadoda njalo belwisa izidakamizwa ezigabeni ezitshiyeneyo.

